Aastal 2024 läbib ehitisregister ehitiste tehniliste andmete kogumise struktuuri uuenduse. Selle käigus parendatakse ehitiste andmete kogumist nii, et samade andmete alusel on võimalik läbi viia nii ehitiste lubade ja teatiste menetlusi, kui energiamärgise koostamist. Uuenduse tulemusena saab edaspidi erinevate menetluste, dokumentide ja arvutuste tarbeks kasutada juba kord sisestatud ehitiste andmeid, neid vajadusel järk-järgult täiendades. Kaob vajadus erineva eesmärgiga dokumentidel kogu ehitise uuesti kirjeldamise järgi ja seetõttu vähenevad oluliselt erinevate dokumentide vahelised ebakõlad.

Muudatustest tulenevalt võib hoonete andmete kirjeldamine ja lugemine esialgu olla harjumatu, kuna varasemast tähtsamale kohale tõuseb hoone osa (eluruum, mitteeluruum, üldkasutatav pind, tehnopind), kuigi suures pildis jääb andmete kogumine endiseks. Kaob aga vajadus topelttöö järgi kohtades, kus täna tuleb sama infot erinevates ehitise andmeväljades uuesti kirjeldada. Nüüdsest teeb vajalikud andmete liitmised (pindade kokkuvõtted) ja loetelude moodustamised (kogu hoone kasutamise otstarbed ja tehnoandmed) süsteem kasutaja eest ise automaatselt ära. Ehitisregister kogub endiselt edasi ehitiste andmeid vastavalt määrusele „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Mainitud määruse energiasüsteemidega seotud loetelud viiakse kooskõlla energiamärgisega seotud määrustega.

Eluruumid

Eluruumid vajavad alati unikaalset aadressi (nimetatud ka kui korteri number, postiaadress), mistõttu need peab igal juhul eraldi hooneosadena loetlema ja varustama hooneosa numbriga. Välja arvatud juhul, kui tegemist on hoonega, kus asub vaid üks eluruum (kasutamise otstarbed 11101, 11102, 11103).

Mitteeluruumid

Mitteeluruumid tuleb loetleda vähemalt iga kasutamise otstarbe kohta üks. Kui mitteeluruum on otseselt seotud hoone unikaalaadressi omava osaga (näiteks korterelamu korter on mitteeluruumiks ümber muudetud), siis peab selle loetlema hooneosa tabelis just selle hooneosa reaalsetele mõõtudele vastavana ja märkima ka hooneosa numbri. Samuti võib eraldi loetlemist tingida vajadus lugeda mitteeluruumi igal juhul eraldiseisvana, näiteks eraldiseisva müügiobjektina. Sellisel juhul on oluline kirjeldada nii, et tulevikus oleks võimalik sellel pinnal vajadusel vaid kasutamise otstarvet muuta. Kuid näiteks kaubanduskeskuse puhul ei pea iga üüripinnana käsitletavat kauplust eraldi mitteeluruumiks märkima, kuna kaupluste omavaheline jaotus võib tihti muutuda, samas jääb kogupinna kasutamise otstarve alati samaks. Kuidas konkreetse hoone juures seda teha, tuleb otsustada hoone arendaja või omaniku poolt projekteerimise või inventeerimise ajal, et seda andmestikku registris vastavalt kajastada.

Üldkasutatavad pinnad ja tehnopinnad

Kui on võimalik ja asjakohane, siis soovitavalt võiks märkida need pinnad reaalsete pindade peegeldusena selle kasutamise otstarbe juurde, mis seda hoones reaalselt kasutab.

Kui hooneosad kasutavad ühiselt üldkasutatavat või tehnopinda, tuleb üldkasutatav ja tehnopind loetleda piisavalt hoonet illustreerival viisil. Näiteks märkida üldkasutatavale- või tehnopinnale kasutamise otstarbeks

• hoone peamine kasutamise otstarve,

• selle hooneosa kasutamise otstarve, mis seda pinda kõige enam kasutab,

• erinevad otstarbed, jaotades üldkasutatavad- ja tehnopinnad mõttelisteks osadeks ühiselt kasutavate hooneosade vahel.

Hoone kogupinnad

Hooneosade andmetest arvutatakse KOKKU hoone pinnad:

• suletud netopind = kõikide hooneosade (eluruumid, mitteeluruumid, üldpinnad ja tehnopinnad) pind kokku

• köetav pind = kõikide hooneosade (eluruumid, mitteeluruumid, üldpinnad ja tehnopinnad) köetav pind kokku

• toatemperatuuriga pind = kõikide hooneosade (eluruumid, mitteeluruumid, üldpinnad ja tehnopinnad) toatemperatuuriga pind kokku

• üldkasutatav pind = kõikide hooneosade, mille liik on "üldkasutatav pind", pind kokku

• tehnopind = kõikide hooneosade, mille liik on "tehnopind", pind kokku

Pindade suurused on alati järgmise reegli alusel: (neto)pind >= köetav pind >= toatemperatuuriga pind

Hoone kasutamise otstarbed ja peamine kasutamise otstarve

Hooneosade pind ehk hooneosa netopind on see, mille alusel arvutatakse KOKKU hoones esinevate kasutamise otstarvete koondloetelu. See loetelu sisaldab nii eluruumide, mitteeluruumide, üldkasutatavate kui tehnopindade netopindasid.

Hoone koondloetelus kõige suurema netopinnaga kasutamise otstarve on hoone peamine kasutamise otstarve.

Allpool on toodud 5 hüpoteetilist hoonet ja võimalikud viisid, kuidas neid hooneid ehitisregistrisse korrektselt kanda. Silmis tuleb pidada, et hoone info kantakse sisse hooneosade kaudu. Hoone üldised kasutamise otstarvete ja pindade koondid hakkavad moodustuma hooneosadesse lisatud andmete pealt (2024. aasta suvel on ülemineku periood, mil taotluse/teatise vormid veel hooneosade andmetest automaatselt üldiseid pindasid ja kasutamise otstarvete loetelu kokku ei genereeri, kuid see muutub peagi).

Hoone on ühe pere kasutamiseks milles on garaaž ja tehnoruum, keldrit ei ole. Tehnoruumis asuvad kütte- ja ventilatsiooniseadmete keskus, vee ja elektri ühendused jms. Garaaž ja tehnoruum on madala temperatuuriseadega - ehk ruumides ei hoita tavapärast toatemperatuuri ja köetakse vaid jäätumise vältimiseks.

Hoones on hulk kortereid, trepikoda, fuajee, panipaigad, hoonesisene toatemperatuurini köetud garaaž elanike tarbeks ja erinevad tehnoruumid.

Esimesel korrusel on kauplused ja kohvikud.

Teisel korrusel on välisõhule avatud garaaž büroo- ja äripindade kasutajatele.

Kolmandal korrusel on bürood ja perearstikeskus.

Neljas kuni kuues korrus on korterid. Ühes algselt korteriks mõeldud eluruumis asub reisibüroo.

Keldrikorrustel on madaltemperatuuriseadega garaaž kortermaja elanikele.

Korteritesse pääseb oma fuajee kaudu, kauplused, kohvikud ja bürood jagavad ühist fuajeed.

Tehnopinnad on kogu hoone peale ühised, välja arvatud maa-aluse parkla ventilatsiooniseadmete ruum. Mõned tehnoruumid on köetud, mõned ei ole köetud.

Hoones on hotell, restoran ja veekeskus spa hoolduse teenuse ruumidega.

Parkimine on siseruumis madalal temperatuuril.

Hoones on mööblitootmine, büroo, ladu ja üks fuajee ning abiruumid (riietus, pesuruumid jms). Parkimine on maja ees.

Tootmise spetsiifika tõttu on tootmisel oma tehnosüsteemid ja ka tehnoruumid. Ladu ja bürood teenindavad ühised tehnoruumid. Kuna hoonet võib kirjeldada mitmel erineval viisil, siis antud juhul projekteerimismeeskond on valinud, et ühiskasutuses üldpinnad jagatakse proportsionaalselt mõtteliselt kõikide otstarvete vahel, mitte ei märgita pindala järgi suurima otstarbe juurde. Kuna mitte-tootmise tehnopinnad on väikesed, otsustati, et need märgitakse büroo otstarbe juurde.

Ladu on madala temperatuuriseadega.