Eestis on kasutusel kahte tüüpi energiamärgised:

• ETA ehk projekteeritud või arvutuslik energiamärgis

  • Koostatakse uue hoone püstitamisel ja olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel. Kuivõrd hoone projekteerimise etapis puuduvad reaalsed tarbimisandmed, kasutatakse ETA arvutamisel hoone ehitusprojekti andmeid ja arvutusmetoodikas toodud hoone tüüpilisi kasutusandmeid, mis võtavad arvesse eelduslikku hoone kasutaja käitumist.

  • Kehtib 2 aastat alates hoone kasutusele võtmise dokumendi registrisse kandmisest (kasutusluba või kasutusteatis). Kui hoone võetakse kasutusele osade kaupa, siis hakkab ETA kehtivusaja viimased 2 aastat lugema hoone viimase kasutamisele võtmise dokumendi registrisse kandmisest.

• KEK ehk tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis

  • Olemasoleva hoone energiamärgis koostatakse minimaalselt ühe, kuid soovituslikult viimase kolme täisaasta mõõdetud tarbimisandmete ja hoone ehitisregistris olemas olevate andmete põhjal.

  • Kehtib 10 aastat alates selle välja andmisest ehitisregistris.

Energiamärgise tegemise protsess sõltub energiamärgise tüübist:

• ETA-märgise (arvutuslik energiamärgis) tegemine

  1. Pöördu projekteerija poole. ETA-märgise väljastab tavaliselt hoone ehitusprojekti koostanud projekteerija koostöös kutsetunnistust omava energiaarvutustele spetsialiseerunud inseneriga.

  2. Lähteandmed. Arvutuste aluseks on hoone arhitektuuri ja ehituslikud joonised, andmed konstruktsioonide, soojustuse, akende, uste ning tehnosüsteemide (küte, ventilatsioon, jahutus) kohta.

  3. Energiaarvutuse teostamine. Spetsialist modelleerib hoone energiakasutuse vastavalt kehtivale metoodikale. Väikeelamute puhul on võimalik kasutada lihtsustatud kalkulaatorit ETA energiamärgise koostamiseks.

  4. Märgise väljastamine ja esitamine. Arvutuslik energiamärgis (ETA) väljastatakse ehitisregistris ehitusloa taotluse või ehitusteatise dokumentide koosseisus ja esitatakse kohalikule omavalitsusele.

• KEK-märgise (mõõdetud tarbimise alusel) tegemine

  1. Pöördu spetsialisti poole. Energiamärgiseid väljastavad kutsetunnistust omavad energiatõhususe spetsialistid ja energiaaudiitorid. Kutsetunnistuse omanikud leiab Kutsekoja kutsetunnistuste registrist või Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse kodulehelt. Sobivad ettevõtted leiab näiteks majandustegevuse registrist.

  2. Kogu vajalikud andmed. Omanik peab tagama hoone õiged üldandmed ehitisregistris (aadress, ehitusaasta, köetav pind, kasutamise otstarve) ja viimase 1–3 aasta energiatarbimise andmed (kõik kütuse- ja elektriarved).

  3. Märgise väljastamine. Spetsialist analüüsib andmeid, arvutab kaalutud energiaerikasutuse arvu ja väljastab ehitisregistris digitaalselt energiamärgise.

Üldjuhul hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale kehtinud energiamärgise kehtetuks.

Tähelepanu tuleb juhtida, et varasemat tunnistab uuem märgis kehtetuks vaid juhul, kui uuem energiamärgis katab täpselt sama osa hoonest, kui eelnev märgis. Näiteks ei tunnista uus KEK eelmist kehtetuks, kui uuem on antud sama hoone sellise hooneosa kohta, mis ei kajastunud varasemas märgises. Ka ei tunnista uuem KEK kehtetuks varasemat, kui uuel märgisel ei ole kajastatud hooneosa, mis oli olemas eelmisel märgisel.

ETA energiamärgis tunnistab kehtetuks varasemad märgised alles kehtima hakkamise ajast, mitte välja andmise ajast alates.

Energiamärgise olemasolu on Eestis ehitusseadustiku järgi nõutav järgmistel juhtudel:

• Kinnisvara müük või üürimine: Hoone või selle eraldi osa (nt korteri) müügi- või üürilepingu sõlmimisel peab omanik esitama kehtiva energiamärgise ostjale või üürnikule. Märgise olemasolu peab olema märgitud ka müügi- või üürikuulutuses.

• Uue hoone ehitamine: Energiamärgis (ETA-tüüpi) on kohustuslik osa ehitusloa taotlemise protsessist.

• Oluline rekonstrueerimine: Kui hoonet renoveeritakse olulisel määral (kui olulise rekonstrueerimise kulud on ¼ suuremad kui samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest), on vajalik koostada uus energiamärgis, mis näitab renoveerimisjärgset energiaklassi.

• Avalikud hooned: Hoonetes, millel on üle 250 m² suletud netopinda ja mis on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste kasutuses ning mida külastavad sageli inimesed, peab energiamärgis olema paigutatud nähtavale kohale.

Erandid. Energiamärgist ei nõuta hoonetele, mis ei pea vastama energiatõhususe nõuetele. Nendeks on

• hooned, mille suletud netopind on alla 50 m², 

• elamud, mis ei ole alaliselt kasutusel, näiteks suvila, mida kasutatakse alla nelja kuu aastas,

• ajutised hooned kasutuseaga kuni 2 aastat,

• kultuurimälestised ja miljööväärtuslikud hooned või muinsuskaitsealal või miljööalal asuvad hooned, kui see kahjustaks nende olemust või välimust, 

• tööstushooned, töökojad, laud, väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned, 

• usulistel eesmärkidel kasutatavad hooned.

Hooned liigitatakse nende energiatõhususe alusel klassidesse A-st kuni G-ni (alates 1.06.2025). Energiatõhususarv (ETA) ja kaalutud energiaerikasutuse arv (KEK​) näitab, kui palju energiat kulub hoone ühe ruutmeetri kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks ja olme- ja elektriseadmete kasutamiseks aasta jooksul (kWh/m²·a). Mida madalam on see arv, seda energiatõhusam on hoone ja seda kõrgem on tema klass.

Energiatõhususe piirväärtused sõltuvad hoone tüübist (eramu, korterelamu, büroohoone jne) ja selle ehitamise või rekonstrueerimise ajast. Allpool on näide eramu võimalikest energiaklassidest alates parimast lõpetades halvima energiaklassiga. Näitehoones on kuni120 m² toatemperatuuriga (21,5 °C talvel) pinda.

A-energiaklass

• Energiatõhususarv väiksem või 135 kWh/m²·a

• See on liginullenergiahoone. Äärmiselt energiatõhus hoone, mis toodab olulise osa vajaminevast energiast ise (nt päikesepaneelidega).

B-energiaklass

• Energiatõhususarv vahemikus 136–160 kWh/m²·a

• See on väga hea energiatõhususega hoone. Väga hea soojapidavuse ja tõhusate tehnosüsteemidega hoone.

C-energiaklass

• Energiatõhususarv vahemikus161–185 kWh/m²·a

• See on hea energiatõhususega hoone. Vastab tänapäevastele energiatõhususe miinimumnõuetele. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad saavutama vähemalt C-klassi.

D-energiaklass

• Energiatõhususarv vahemikus186–235 kWh/m²·a

• See on keskmise energiatõhususega hoone. Hoone, mille energiatarbimine on keskmisel tasemel.

E-energiaklass

• Energiatõhususarv vahemikus235-285 kWh/m²·a

• See on madala energiatõhususega hoone. Tihti vanemad või osaliselt renoveeritud hooned.

F-energiaklass

• Energiatõhususarv vahemikus286–350 kWh/m²·a

• See on väga madala energiatõhususega hoone. Tihti vanemad renoveerimata hooned, millel on märkimisväärne soojakadu.

G-energiaklass

• Energiatõhususarv suurem kui 350 kWh/m²·a

• See on väga energiakulukas hoone. Halva soojapidavusega ja väga suurte energiakadudega hooned, mis ei vasta ühelegi kaasaegsele energiatõhususe nõudele.