Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi. Ehitis on määratletud vastavalt ehitusseadustikule. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

Ehitis on kogum valmis ehitatud füüsilistest kehanditest. Ehitisel on üldandmed: ehitusaasta, nimetus, aadress, ehitisregistri kood, omandiliik jne. Ehitis koosneb alati vähemalt ühest kehandist, sest kehand on see, millel on füüsiline kuju. Kehandi sees omakorda on ehitise osad, mis hoonetel on ruumid (nt korter või muud moodi piiritletud mingiks otstarbeks kasutatav osa hoonest), rajatistel elemendid (nt veevõrk on ehitis, mis võib koosneda mitmest torust ehk elemendist). 

Ehitise kehand on ehitise ruumis tuvastatav osa. Igal ehitisel on vähemalt üks kehand ja vähemalt üks (ruumi)kuju sellel kehandil.

Ehitise kehandit iseloomustavad tema nimetus, aadress, asukoht ruumis ja ehitustehnilised andmed.

Kehand ei ole vaid ruumikuju, mis on puhtalt ruumilise asukoha kirjeldamiseks (koordinaadid, liik jms), kehand on ehitise ehituslik osa, ehitise füüsiline keha. Kehandi asukoht määrab hoone ja hooneosade aadressi.

Üldjuhul on ehitisel üks kehand. Näiteks üksikelamu või korterelamu koosnevad ühest kehandist. Keerulisem ehitis võib koosneda ka mitmest erinevast kehandist. Näiteks 

• kolme kehandiga hoone, millel on kaks maapealset torni ja neid ühendav maa-alune garaaž,

• ajalooline koolihoone, mille külge on püstitatud moodne juurdeehitus,

• hotell, millega on ühendatud spaa.

Mitme kehandiga hoonel võib ka igal kehandil olla oma aadress, kui nende kehandite sissepääsud on erinevatelt tänavatelt.

Kui ühel kehandil on mitu erinevalt tänavalt tulevat sissepääsu, võib ka ühel kehandil olla mitu aadressi.

Mitme kehandiga hoonet on teinekord nimetatud ka ehituslikuks kompleksiks, komplekshooneks, hoone erinevaid kehandeid on nimetatud ka hoone korpusteks. Näiteks "haigla A-korpus".

NB! Hoone kehandid saavad olla vaid need ehituslikud hoone mahud, mis omavad piirdekonstruktsioone ja sisaldavad hooneosi ehk ruume. Tehnosüsteemi osad (näiteks päikesepaneel, kanalisatsioonitoru vms) ei ole eraldiseisvalt hoone kehandid. Kui tehnosüsteem asub hoonest väljaspool, võib seda pidada eraldiseisvaks kinnistusiseseks tehnorajatiseks, ehk eraldi ehitiseks, mitte hoone kehandiks (nt päikesepaneelid kinnistul ehitisest eemal, kinnistusisene veetoru). Kui tehnosüsteem asub ehitise küljes (näiteks päikesepaneel katusel, soojuspump seinal vms), siis on see ehitise tehnosüsteem ja ei ole eraldi ehitise kehand ega ka eraldiseisev rajatis.

Mõiste „kehand“ tõlge inglise keelde on „mass“. Viited:

• https://www.britannica.com/topic/architecture/Space-and-mass 

• https://construo.io/tags/building-mass 

• https://en.wikipedia.org/wiki/Massing 

• https://book.leveldesignbook.com/process/blockout/massing 

Ehitise osa kirjeldab kehandis asuvat väiksemat ruumis eristatavat jaotist, nagu korter, kaubanduspind, pööning vms. Sealjuures eluruumid (korterid) peavad olema ka füüsiliselt üksteisest eraldatud. Igal ehitise kehandil peab olema vähemalt üks ehitise osa.

Igas hoone kehandis võib olla mitu osa (ruumi). Hooneosade andmetest arvutatakse kokku hoone andmed. Näiteks just pindade summad hoonel ja selle kasutamise otstarvetel sõltuvad sellest, kuidas hooneosade pinnad on kirjeldatud. Samuti arvutatakse ka hooneülesed tehniliste andmete loetelud kokku hooneosade tehniliste andmete kirjeldustest. Ruumide liigid on:

• eluruum

• mitteeluruum

• üldkasutatav pind

• tehnopind

Igas rajatise kehandi moodustab täpselt üks rajatise osa (element).

Hoone (lilla) muudustub füüsilistest kehanditest (sinine), milles omakorda asuvad hooneosad (oranž).

Rajatis (lilla) muudustub füüsilistest kehanditest (sinine) ehk elementidest (oranž).