Ehitise liik võib olla "hoone" või "rajatis". Ehitised jagatakse hooneteks ja rajatisteks nende kasutamise otstarvete ja füüsiliste omaduste järgi.

Ehitisele antav vabatekstiline nimi, mis iseloomustab seda ehitist, aitab ehitist leida ja eristada. Näiteks "suitsusaun", "roigasaed", "Teletorn", "Kalle villa".

Ehitise nimesse tuleb suhtuda sarnaselt, nagu inimese nimesse või asutuse nimesse.

Kindlasti EI OLE ehitise nimi sama, mis ehitusprojekti nimetus (nt "hoone renoveerimisprojekt") ega ole ka ehitustegevuse nimetus (nt "maja lammutamine", "silla remont ja juurdeehitus").

Ka ei sobi ehitise nimetuse kaudu väljendada ehitise selliseid andmeid, mida ei osata muul moel väljendada (nt "ehitusloata püstitatud hoone"). 

See on unikaalne ehitise kood, mille loob ehitisregister. Nimetatud ka kui EHR kood. See on nagu inimesel on isikukood või äriettevõttel äriregistri kood. Koodi esimene number näitab, kas tegemist on hoone (1) või rajatisega (2).

Ühel ehitisel saab olla ainult üks ehitisregistri kood ja ühe koodiga saab väljendada vaid ühte ja seda sama ehitist.

Palume sellele pöörata tähelepanu, kuna EHR kood on oluline teatiste ja taotluste loomisel. Samale ehitisele uut taotlust koostades ei tohi luua uut ehitist uue koodiga, vaid tuleb otsida üles just see sama ehitis, millele uut taotlust koostama asutakse, millega edasisi tegevusi tehakse. Nii säilib ehitise järjepidavus ja ajalugu. Näiteks, kui ehitise püstitamiseks on antud välja projekteerimistingimused, tuleb selle sama ehitise ehitusloa taotlusel valida just see sama ehitis ja valida juba taotluse koostamise alguses, milliste projekteerimistingimuste alusel ehitusluba taotletakse. Kui seda seost ei looda, jääb ehitisregistrisse kaks ehitist, mis tegelikult peaksid olema üks ja see sama.

Kui leiad ehitisregistrist ehitise, mida on mitmekordselt, palume sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Maa- ja Ruumiametile. Tegemist on siis andmeveaga ja need ehitised tuleb ühendada üheks.

Omand saab olla "kinnisasi", "vallasasi" või "reaalosa kui vallasasi".

• "Vallasasi" on maatükil asuv ehitis või ehitise osa, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse. Näiteks võrgurajatised on vallasasjad. Vallasehitiste omandiinfot hoitaks ehitisregistris.

• "Kinnisasi" on maatükk koos selle oluliste osadega, milleks on maatükiga seotud asjaõigused (nt hüpoteek, servituut jm) ja maatükiga püsivalt ühendatud asjad (nt ehitis). Eraldi loetakse iseseisvateks kinnisasjadeks ka hoonestusõigus, korteriomand ning korterihoonestusõigus. Kinnisasjad registreeritakse ja nende üle peetakse arvestust kinnistusraamatus.

Üldjuhul on hooned kinnisasjad, kuid leidub ka vallasomandis hooneid, mida ei ole veel jõutud kinnistada.

Kui hoone on jagatud omakorda omandiosadeks (näiteks selgelt jagatud korterite oamnike vahel ära), siis on ehitise omandi liik "reaalosa kui vallasasi".

"Vallasasi" on ehitis tervikuna, kui see ei ole reaalosadeks jaotatud. Isegi, kui hoones on korterid, võib hoone olla jagatud mitme omaniku vahel vaid mõttelisteks osadeks, mitte reaalosadeks.

Rajatised võivad olla nii kinnisasjad kui vallasasjad. Tavaliselt ühe kinnistu piires asuv rajatis on kinnisasi, kinnistuid läbiv trass aga vallasasi.

Vallasasi võib olla ka maaomandist sõltumatu, sellisel juhul on see märgitud ehitise andmetes sulgudes.

Peamiseks kasutamise otstarbeks loetakse hoonel ehitise suurima pindalaga kasutamise otstarvet. See arvutatakse automaatselt kõigi elu- ja mitteeluruumi liiki hooneosade pindade alusel.

Kuna rajatisel ei ole alati pindala, siis rajatisel on peamine kasutamise otstarve vabalt valitav rajatise elementide kasutamise otstarvete seast nii, et saab määrata selle, mis peaks olema rajatise peamine kasutamise otstarve. Näiteks võib linna veevõrgu rajatis koosneda külmaveetorustikust ja veevõtukohtadest. Sellise näite puhul on peamine kasutamise otstarve külmaveetorustik.

Rajatise taotlusel ja teatisel peamise kasutamise otstarbe valik tekib siis, kui ehitise asukoha jaotises on elemendi üldandmetes kasutamise otstarve salvestatud.

Ehitise aadress on aadressiandmete süsteemi nõuete järgi määratud unikaalne aadress. Unikaalne tähendab, et mitmel ehitisel ei tohi üldjuhul olla sama aadress.

Ehitise aadress moodustub ehitise kehandite aadressidest, mis omakorda valitakse nende aadresside seast, mis on ehitise kehandi all olevatel katastriüksustel.

Aadress ise koosneb kuni kaheksast aadressiandmete süsteemis ADS registreeritud aadressikomponendist. Loe täpsemalt ruumiandmete seadusest.

Vaata ka Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamatut. 

Ehitise seisund on ehitisregistrile esitatud dokumentidest lähtuv ehitise elukaare etapp. Ehitise elukaar on põhimõte, mis iseloomustab ehitise iga alates algsest ideest kuni lammutamiseni. Ehitise elukaare etapid (lifecycle stages) on kavandamine (planeerimine, kontseptsioon), projekteerimine ja kavandamine, ehitamine, selle olemasolul ehitise kasutamine (korrashoid), ümberehitamine ja lammutamine.

Vaata ehitise seisundite täpsemaid tähendusi lehel Ehitiste seisundid .

Ka kasutusest maas või lagunenud ehitis on seisundis "olemas". Seni, kuni on, millele viidata looduses, seni on ehitis olemas. Alles siis, kui ehitis on looduses tuvastamatu, siis seda enam ei ole.

Kui ehitis kunagi oli olemas, siis on ta pärast kadumist lammutatud. Lammutatud on ehitis ka siis, kui seda ei lammutanud inimene, vaid seda tegi tuli või aeg.

Kui ehitis oli kavandatud, kuid seda kunagi valmis ei ehitatud ja sellist kavatsust enam ka ei ole, siis tuleb märkida ehitise seisundiks "realiseerimata".

Kui registris on ehitis, mida ei ole kunagi päriselt olemas olnud ja seda pole ka kunagi kavandatud (näiteks topelt sisestatud ehitis), on tegemist andmeveaga ja sellise ehitise puhul saab sellele panna seisundiks "kustutatud".

Sellel väljal on märgitud viide kultuurimälestiste registrisse juhul, kui ehitis ise on mälestis, kui ehitis asub mälestisel või kui see asub muinsuskaitsealal.

Ehitise esmase kasutuselevõtu aasta, mida on nimetatud ka kui "ehitusaasta", on ehitise valmimise aasta või ehitise vastu võtmise aasta. Alates 1995. aastast on see ehitise püstitamise järgse esimese kasutusloa andmise aasta. Alates 2015. aastast ka ehitise püstitamise järgse esimese kasutusteatise esitamise aasta.

Ehitise esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik, kui see on tuletatud kaudsete allikate põhjal, näiteks ajaloolised fotod, ortofotod, kaardid ja teisesed dokumendid (müügilepingud, sissekirjutused vms).

NB! Ehitise esmase kasutuselevõtu aasta on alati kõige vanem tuvastatav aasta sõltumata sellest, mitu korda läbi ajaloo ehitist on ümber ehitatud ja mitu korda see on kasutamise otstarvet muutnud. Nii on vanas mõisahoones asuva rahvamaja ehitusaasta siiski see aasta, millal ehitati kunagi mõis, mitte aasta, kui see mõis külakooliks kunagi ehitati, ega ka aasta, millal kool rahvamajaks ümber ehitati, rääkimata rahvamaja viimaste restaureerimistööde lõppemise aastast.

Kui ehitise juures selline aasta on täitmata, siis see on seniajani tuvastamata. See aasta võib olla tühi näiteks vanematel ehitistel, mille puhul ei ole sellekohast infot leitud või isegi mitte uuritud.

Aastal 2020 viis ehitisregister läbi ajalooliste kaardiandmete analüüsi, mille tulemusel väga paljudele hoonetele, millel varem ehitusaasta puudus, see lisati. Kuna need aastad tuvastati kaardiandmete pealt (näiteks, millal paistis, et hoone oli kaardile esimest korda märgitud), võib olla hoone ehitusaasta hoopistükkis see, millal selles asukohas üldse esimest korda hoonete kaardistus tehti. Kui leiad ehitise, millele tuvastati sel viisil vale ehitusaasta, siis esita andmete esitamise teatis ja tõendus selle kohta, millal päriselt ehitis esmakordselt kasutusele võeti.

Katastriüksus on Maa- ja Ruumiameti maakatastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.

Katastritunnus on unikaalne maaüksuse kood, mille annab maakataster kujul 12345:123:1234. See kood on oma olemuselt sarnane ehitise ehitisregistri koodile, inimese isikukoodile.

Ehitised võivad olla ajutised, mis tähendab, et nendel on ette määratud eluiga, mille lõppemisel tuleb see lammutada. Kui ehitis on ajutine, siis sellel andmeväljal on näidatud, millal ehitis lammutada tuleb.

Kasutamise otstarve näitab, mis eesmärgil ehitist või selle osa kasutatakse. Kasutamise otstarve valitakse määrusega kehtestatud loetelust (Majandus- ja taristuministri määrus nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu"). Ehitise kasutamise otstarbe määramisel tuleb silmas pidada, et see oleks kooskõlas maa sihtotstarbega.

Ehitisel võib olla mitu kasutamise otstarvet - näiteks võib korterelamu esimestel korrustel paikneda büroo- ja toitlustuspinnad.

Vaata ka hoone pindade ja kasutamise otstarvete pindade märkimise infot lehel Pinnaarvestuse näited.

Koondvaate tabelisse arvutab ehitisregistri süsteem kasutamiseotstarvete loetelu (ja hoonetel ka pinnad) vastavalt ehitise osadele märgitud kasutamise otstarvetele (ja hooneosadele märgitud pindaladele).

Näide, kuidas hooneosade pindaladest kasutamise otstarvete summarsed loetelud ja hoone peamine kasutamise otstarve arvutatakse.

Vastavalt ehitusseadustiku § 50 lõikele 5 võib ehitise osale anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded. Eeelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada.

Hoone liik võib vastavalt ehitusseadustiku lisadele number 1 ja 2 olla:

• elamu (näiteks ühepereelamu, kortermaja)

• elamu teenindamiseks vajalik hoone (näiteks garaaž või kuur elumaja juures)

• mitteelamu (nt büroo, teater...)

Rajatise liik valitakse samuti ehitusseadustiku lisade 1 ja 2 loetelu järgi.

Selle välja arvutab ehitisregistri süsteem ise välja vastavalt ehitise dokumendil andmetesse sisestatud ehitisealusele pinnale ja ehitise kõrgusele. Väli omab tähtsust ehitustegevuse loa- või teatisekohustuslikkuse tuvastamisel vastavalt ehitusseadustiku lisadele 1 ja 2.

Kui see väli on täidetud, siis menetleb dokumenti TTJA, mitte kohalik omavalitsus.

Uue ehitise puhul on alati ehitustegevus "püstitamine". Olemasoleva ehitise puhul võib olenevalt dokumendist olla:

• ümberehitamine

• laiendamine

• osa asendamine samaväärsega

• lammutamine

• Ehitustegevuse täpsem kirjeldus, kui ehitustegevus on ümberehitamine, laiendamine või osa asendamine samaväärsega.

Selle välja arvutab ehitisregistri süsteem ise välja vastavalt ehitusseadustiku lisadele 1 ja 2 arvestades dokumendil sisestatud andmeid. Ehitustegevus võib olla:

• kooskõlastamist mitte vajav

• teatisekohustuslik

• teatisekohustuslik koos ehitusprojektiga

• loakohustuslik (vaja on lisada ehitusprojekt).