Otsingu avamiseks vajuta menüü lõpus luubi ikoonile
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi. Ehitis on määratletud vastavalt ehitusseadustikule.
Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
Selleks, et looduses olevaid ehitisi kirjeldada digitaalselt, on ehitisregistris ehitised üles ehitatud järgneva kirjelduse alusel.
Selle juhendi eesmärk ongi aidata kaasa ehitise andmete lugemisel, nende andmete dokumentidele lisamisel ja ehitise elukaare kirjeldamisel.
Vaata ka ehitise energiamärgite infot lehel Energiamärgis.
Ehitis on justkui mõtteline kogum ruumilisi objekte (kehandid) ja selle kohta käivaid üldandmeid (ehitusaasta, nimetus, aadress, ehitisregistri kood, omandiliik jne).
Ehitis koosneb kehanditest, mille omakorda moodustavad ehitise osad. Võib tinglikult öelda, et ehitis on kolme tasemega kirjeldatud nähtus.
Järgnevalt on skeemid hoone ja rajatise andmete kogumise kohta ja allpool on täpsemalt kirjeldatud kehandi ja osa olemus.
Ehitise kehand on ehitise ruumis tuvastatav osa. Igal ehitisel on vähemalt üks kehand ja vähemalt üks (ruumi)kuju sellel kehandil.
Üldjuhul on ehitisel üks kehand. Näiteks üksikelamu või korterelamu koosnevad ühest kehandist. Keerulisem ehitis võib koosneda ka mitmest erinevast kehandist. Näiteks
kolme kehandiga hoone, millel on kaks maapealset torni ja neid ühendav maa-alune garaaž,
ajalooline koolihoone, mille külge on püstitatud moodne juurdeehitus,
hotell, millega on ühendatud spaa.
Mitme kehandiga hoonel võib ka igal kehandil olla oma aadress, kui nende kehandite sissepääsud on erinevatelt tänavatelt. Kui ühel kehandil on mitu erinevalt tänavalt tulevat sissepääsu, võib ka ühel kehandil olla mitu aadressi.
Mitme kehandiga hoonet on nimetatud ka komplekshooneks, hoone erinevaid kehandeid hoone korpusteks.
NB! Hoone kehandid saavad olla vaid need ehituslikud hoone mahud, mis sisaldavad hooneosi ehk ruume. Tehnosüsteemi osad (näiteks päikesepaneel, kanalisatsioonitoru vms) ei ole eraldiseisvalt hoone kehandid. Kui tehnosüsteem asub hoonest väljaspool, võib seda pidada eraldiseisvaks kinnistusiseseks tehnorajatiseks, ehk eraldi ehitiseks, mitte hoone kehandiks (nt päikesepaneelid kinnistul ehitisest eemal, kinnistusisene veetoru). Kui tehnosüsteem asub ehitise küljes (näiteks päikeseaneel katusel, soojuspump seinal vms), siis on see ehitise tehnosüsteem ja ei ole eraldi ehitise kehand ega ka eraldiseisev rajatis.
Mõiste „kehand“ tõlge inglise keelde on „mass“. Viited:
Ehitise kehandit iseloomustavad tema nimetus, aadress, asukoht ruumis ja ehitustehnilised andmed.
Kehand ei ole vaid ruumikuju, mis on puhtalt ruumilise asukoha kirjeldamiseks (koordinaadid, liik jms), kehand on ehitise ehituslik osa, ehitise füüsiline keha. Hoone kehandid moodustavad kokku hoone füüsilise olemi. Kehandi asukoht määrab hoone ja hooneosade aadressi.
Ehitise osa kirjeldab kehandis asuvat väiksemat ruumis eristatavat jaotist, nagu korter, kaubanduspind, pööning vms. Sealjuures eluruumid (korterid) peavad olema ka füüsiliselt üksteisest eraldatud. Igal ehitise kehandil peab olema vähemalt üks ehitise osa.
Igas hoone kehandis võib olla mitu osa (ruumi). Hooneosade andmetest arvutatakse kokku hoone andmed. Näiteks just pindade summad hoonel ja selle kasutamise otstarvetel sõltuvad sellest, kuidas hooneosade pinnad on kirjeldatud. Samuti arvutatakse ka hooneülesed tehniliste andmete loetelud kokku hooneosade tehniliste andmete kirjeldustest. Ruumide liigid on:
eluruum
mitteeluruum
üldkasutatav pind
tehnopind
Igas rajatise kehandi moodustab täpselt üks rajatise osa.
Ehitise andmeid hoitakse vastavalt ehitusseadustikule ehitisregistris. Ehitisregistri põhimääruses on toodud ehitise põhimõtteline kirjeldus. Ehitise täpsemad tehnilised andmed aga tulenevad täpsematest määrustest, näiteks:
ehitise tehnilised andmed määrusest Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
tehnosüsteemide täiendav loogika energiatõhususe määrustest (näiteks energiatõhususe miinimumnõuded, arvutusmetoodika)
erinevate ehitiste spetsiifilisemad andmed veel täpsematest nõuetest, näiteks
veevõtukoha andmed vastavalt tuleohutuse seaduse alusel kehtestatud määrusele
kultuuriväärtuste andmed vastavalt muinsuskaitseseadusele
varjendite andmed vastavalt Hädaolukorra seadusele (alates 2026)
Seega on ehitiste andmestik mitmekülgne ja paljusid erinevaid vajadusi arvestav. See võib esialgu tekitada tunde, nagu kõike, mida arvestada on palju, kuid kui võimalikult suur hulk erinevaid vajadusi katvat infot on ühtedel alustel kogutud ja kirjeldatud, siis on võimalik andmeid ka mitmel erineval viisil kasutada ilma, et andmeid uuesti koguma peaks.
Näiteks alates 2024 hakkasid energiamärgiste dokumendid kasutama ehitise andmestikku ja seda täpsemalt kui varem. Otsene seos ehitise andmetega on vajalik, et vähendada andmete korduvat kogumist ja sellest tulenevaid dokumentide vahelisi ebakõlasid, mis oli tavapärane enne andmete ristkasutamise võimaldamist. Nüüd, kui ehitise ja sellele välja antud märgise andmed on ühes samas kohas kirjeldatud, on võimalik suurendada energiamärgiste usaldusväärsust.
Kuna ehitised võivad olla erinevad, siis ei pruugi kõik andmed olla iga ehitise puhul olulised või isegi eksisteerida. Näiteks rajatistel ei pruugi alati olla mõistlik koguda ehitisealust pinda, veevarustuse liiki või kõrgust. Nii ei pruugi kõigil ehitistel olla vajalik kõikide andmeväljade täitmine.