Otsingu avamiseks vajuta menüü lõpus luubi ikoonile
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi. Ehitis on määratletud vastavalt ehitusseadustikule.
Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
Selleks, et looduses olevaid ehitisi kirjeldada digitaalselt, on ehitisregistris ehitised üles ehitatud järgneva kirjelduse alusel.
Selle juhendi eesmärk ongi aidata kaasa ehitise andmete lugemisel, nende andmete dokumentidele lisamisel ja ehitise elukaare mõistmisel.
Vaata ka ehitise energiamärgite infot lehel Energiamärgis.
Ehitis on justkui mõtteline kogum ruumilisi objekte (kehandid) ja selle kohta käivaid üldandmeid (ehitusaasta, nimetus, aadress, ehitisregistri kood, omandiliik jne).
Ehitis koosneb kehanditest, mille omakorda moodustavad ehitise osad. Võib tinglikult öelda, et ehitis on kolme tasemega kirjeldatud nähtus.
Järgnevalt on skeemid hoone ja rajatise andmete kogumise kohta ja allpool on täpsemalt kirjeldatud kehandi ja osa olemus.
Ehitise kehand on ehitise ruumiline osa. Üldjuhul on ehitisel üks kehand. Näiteks üksikelamu või korterelamu. Keerulisem ehitis võib koosneda ka mitmest erinevast kehandist. Näiteks
kolme kehandiga hoone, millel on kaks maapealset torni ja neid ühendav maa-alune garaaž,
ajalooline koolihoone, millele on püstitatud moodne juurdeehitus,
hotell, millega on ühendatud spaa kompleks.
Mitme kehandiga hoonel võib ka igal kehandil olla oma aadress, kui nende sissepääsud on erinevatelt tänavatelt.
Mitme kehandiga hoonet on nimetatud ka komplekshooneks, hoone erinevaid kehandeid hoone korpusteks.
NB! Hoone kehandid saavad olla vaid need ehitatuslikud hoone osad, mis sisaldavad hooneosi ehk ruume. Tehnosüsteemi osad (näiteks päikesepaneel, kanalisatsioonitoru vms) ei ole hoone eraldiseisev kehand. Kui tehnosüsteem asub hoonest väljaspool, võib seda pidada eraldiseisvaks kinnistusiseseks tehnorajatiseks - eraldi ehitiseks, mitte hoone kehandiks (nt päikesepaneelid kinnistul ehitisest eemal, kinnistusisene veetoru). Kui tehnosüsteem asub ehitise küljes (näiteks katusel, seinal vms), siis on see ehitise tehnosüsteem ja ei ole eraldi ehitise kehand ega ka eraldiseisev rajatis.
Mõiste „kehand“ tõlge inglise keelde on „mass“. Viited:
Ehitise kehandit iseloomustavad tema nimetus, aadress, asukoht ruumis ja ehitustehnilised andmed.
Kehand ei ole vaid ruumikuju, mis on puhtalt ruumilise asukoha kirjeldamiseks (koordinaadid, liik jms), kehand on ehitise ehituslik osa, selle füüsiline keha. Hoone kehandid moodustavad kokku hoone füüsilise olemi. Kehandi asukoht määrab hoone ja hooneosade aadressi.
Igal ehitisel on vähemalt üks kehand ja vähemalt üks (ruumi)kuju sellel kehandil.
Ehitise osa kirjeldab kehandis asuvat väikesemat ruumis eristatavat jaotist, nagu korter, kaubanduspind, pööning vms. Sealjuures eluruumid (korterid) peavad olema ka füüsiliselt eraldatud. Igal ehitisel peab olema vähemalt üks ehitise osa.
Igas hoone kehandis võib olla mitu osa (ruumi). Hooneosade andmetest arvutatakse kokku hoone andmed. Näiteks just pindade summa hoone ja kasutamise otstarvete lõikes sõltuvad sellest, kuidas hooneosades pinnad on kirjeldatud. Samuti arvutatakse ka hooneülesed tehniliste andmete loetelud kokku hooneosade tehniliste andmete kirjeldustest. Ruumide liigid on:
eluruum
mitteeluruum
üldkasutatav pind
tehnopind
Igas rajatise kehandi moodustab täpselt üks rajatise osa.
Ehitise andmeid hoitakse vastavalt ehitusseadustikule ehitisregistris. Ehitisregistri põhimääruses on toodud ehitise põhimõtteline kirjeldus. Ehitise täpsemad tehnilised andmed aga tulenevad täpsematest määrustest, näiteks:
ehitise tehnilised andmed määrusest Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
tehnosüsteemide täiendav loogika energiatõhususe määrustest (näiteks energiatõhususe miinimumnõuded, arvutusmetoodika)
erinevate ehitiste spetsiifilisemad andmed veel täpsematest nõuetest, näiteks
veevõtukoha andmed vastavalt tuleohutuse seaduse alusel kehtestatud määrusele
kultuuriväärtuste andmed vastavalt muinsuskaitseseadusele
Seega on ehitiste andmestik mitmekülgne ja paljusid erinevaid vajadusi arvestav. See võib esialgu tekitada tunde, nagu kõike, mida arvestad aon palju, kuid kui võimalikult suur hulk erinevaid vajadusi katvat infot on ühtviisi arvestatud, siis on võimalik andmeid ka mitmel erineval viisil kasutada.
Näiteks alates 2024 hakkasid energiamärgiste dokumendid kasutama ehitise andmestikku ja seda täpsemalt kui varem. Seotus ehitise andmetega on vajalik, et vähendada andmete korduvat kogumist ja dokumentide vahelisi ebakõlasid, mis oli tavapärane enne andmete omavahel kasutamise võimaldamist. Nüüd, kui ehitise ja sellele välja antud märgise andmed on ühed ja samad, on võimalik suurendada energiamärgiste usaldusväärsust.
Kuna ehitised võivad olla erinevad, siis ei pruugi kõik andmed olla iga ehitise puhul olulised või isegi eksisteerida. Näiteks rajatistel ei pruugi alati olla mõistlik koguda ehitisealust pinda, veevarustuse liiki või kõrgust. Seetõttu tuleb arvestada, et kõikidel ehitistel ei ole olemas kõiki võimalikke andmeid.