Ehitise andmed

Selle juhendi eesmärk ongi aidata kaasa ehitise andmete lugemisel, nende andmete dokumentidele lisamisel ja ehitise elukaare kirjeldamisel.

Ehitise andmeid hoitakse vastavalt ehitusseadustikule ehitisregistris. Ehitisregistri põhimääruses on toodud ehitise põhimõtteline kirjeldus. Ehitise täpsemad tehnilised andmed aga tulenevad täpsematest määrustest, näiteks:

• ehitise tehnilised andmed määrusest Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused

• tehnosüsteemide täiendav loogika energiatõhususe määrustest (näiteks energiatõhususe miinimumnõuded, arvutusmetoodika)

• erinevate ehitiste spetsiifilisemad andmed veel täpsematest nõuetest, näiteks

  • veevõtukoha andmed vastavalt tuleohutuse seaduse alusel kehtestatud määrusele

  • kultuuriväärtuste andmed vastavalt muinsuskaitseseadusele

  • varjendite andmed vastavalt Hädaolukorra seadusele (alates 2026)

Seega on ehitiste andmestik mitmekülgne ja paljusid erinevaid vajadusi arvestav. See võib esialgu tekitada tunde, nagu kõike, mida arvestada on palju, kuid kui võimalikult suur hulk erinevaid vajadusi katvat infot on ühtedel alustel kogutud ja kirjeldatud, siis on võimalik andmeid ka mitmel erineval viisil kasutada ilma, et andmeid uuesti koguma peaks.

Näiteks alates 2024 hakkasid energiamärgiste dokumendid kasutama ehitise andmestikku ja seda täpsemalt kui varem. Otsene seos ehitise andmetega on vajalik, et vähendada andmete korduvat kogumist ja sellest tulenevaid dokumentide vahelisi ebakõlasid, mis oli tavapärane enne andmete ristkasutamise võimaldamist. Nüüd, kui ehitise ja sellele välja antud märgise andmed on ühes samas kohas kirjeldatud, on võimalik suurendada energiamärgiste usaldusväärsust. 

Kuna ehitised võivad olla erinevad, siis ei pruugi kõik andmed olla iga ehitise puhul olulised või isegi eksisteerida. Näiteks rajatistel ei pruugi alati olla mõistlik koguda ehitisealust pinda, veevarustuse liiki või kõrgust. Nii ei pruugi kõigil ehitistel olla vajalik kõikide andmeväljade täitmine.