Tehnosüsteem on hoone funktsioneerimiseks kasutatav energiataristu.

On oluline, et hoone tehnosüsteemid sisestatakse ehitisregistris korrektselt, sest nende andmete alusel koostatakse energiamärgised. Tehnosüsteemide info lisatakse ehitisregistrisse hooneosa täpsusega ja agregeeritakse seejärel kokku hoone andmeteks.

Alates 2024 ei ole enam kasutusel "soojusvarustuse liik" näitajat (kaugküte, lokaalne, kohtküte), kuna sama teabe annab edasi soojusallika liik.

Tehnosüsteemide andmete alusel koostatakse ka hoone energiamärgised.

Iga tehnosüsteem koosneb süsteemi liigi ja seda varustava energiakandja liigi andmetest. Alumistes lõikudes on loetletud iga tehnosüsteemi võimalikud liigid, siin nimekirjas on võimalikud energiakandja liigid. Energikandja näitab seda, millest energiat saadaks ja mis kannab energiat.

Iga tehnosüsteemi puhul on võimalik valida vaid selle tehnosüsteemiga loogiliselt kokku sobivaid energiakandja liike. Siin on toodud tänane kogunimekiri energiakandjatest.

Soojusallikas on viis, kuidas soojust toodetakse (näiteks katel, soojuspump, pliit jms). Kui hooneosale on märgitud, et selle küttesüsteemi soojusallikaks on katel ja energiakandjaks segapuit, siis seda tuleb lugeda "Selle hooneosa kütmise viis on katel segapuiduga". See ei tähenda, et igas hooneosas on katel kui seade, vaid et neis hooneosades kasutatakse soojust, mida toodetakse katla abil. Ehitisregistris ei ole infot selle kohta, mitu tehnosüsteemi seadet (katel, ahi, päikesekollktor vm) hooneosas või ehitises on ja millist seadet täpselt milline hooneosa kasutab.

Oluline on valida ehitisele ehitise piires olev liik. Näiteks, kui hoone kasutab mitut maja varustava katlamaja soojust, siis on selle hoone küttesüsteemi liik "kaugküte". Ei ole oluline, kas katlamajas on katel, koostootmisseade või mõni muu soojust tootev süsteem.

Soojusallikate liigid on:

• puudub - hooneosa ruume ega selles tarbitavat vett ei soojendata üldse

• kaugküte - märgitakse, kui soojuse tootmine toimub hooneväliselt ja võrgu kaudu jaotatakse see tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu. Tuleb täpsustada, kas kaugkütteseadmetes on energiakandja tõhusa või tavapärase kaugkütte soojus.

Järgnevad soojusallikate liigid on oma olemuselt kas lokaalsed (hoone piires mitut ruumi teenindavad, nt katel) või kohtsoojusallikad (hoone piires ühte ruumi teenindavad, nt ahi), kuna sooja tootmine toimub hoones sees.

• katel - õli, gaasi, puidu, pelleti jm soojakatlad 

• kondensatsioonikatel - erinevad gaasi ja kütteõli eriti tõhusad katlad

• ahi, kamin, pliit - sh saunaahi, kamin-ahi

• elektriotseküte - märgitakse, kui on nt elektriradiaatorid kasutusel

• heitvee soojustagasti

• soojuspump, mis peab olema täpsemalt märgitud:

  • maasoojuspump - nimetatud ka kui maaküte, maasoojus

  • õhk-vesi soojuspump

  • õhk-õhk soojuspump

  • väljatõmbeõhu soojuspump

• koostootmisseade - see on energia kahe vormi - soojuse ja elektri - üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega. Kütusena sobivad erinevad tahked, vedelad ja gaaskütused.

• päikesekollektor - saab märgida vaid tarbevee soojendamise süsteemi juures, kuna on mõeldud just soojavee tootmiseks

• soojaveeboiler - saab märgida vaid tarbevee soojendamise süsteemi juures, kuna on mõeldud just soojavee tootmiseks

• muu

• puudub - märgitud, kui elekter puudub

• võrk - märgitud, kui ühinetud on elektrivõrguga ja elekter ostetakse ehitisse sisse (sõltumata võrguelektri tootmisviisist), mitte ei toodeta just selle ehitise tarbeks kohapeal lokaalselt (allpool olevad valikud)

Järgnevad elektrisüsteemi liigid on oma olemuselt kas lokaalsed, kuna sooja tootmine toimub hoones või selle kõrval just selle hoone enda tarbeks.

• fossiilkütusel põhinev - elektrit toodab mõni fossiilkütust tarbiv seade, nt diidelgeneraator

• tuulenergial põhinev

• päikeseenergial põhinev - hoone jaoks elektri tootmisel kasutatakse päikesepaneele hoone küljes või selle läheduses

• hüdroenergial põhinev

• koostootmisseade

• muu

• puudub - hoonet ei ventileerita üldse

• loomulik ventilatsioon - märgitakse, kui ventilatsioon on passiivsete meetmete läbimõeldud kasutamise abil tagatud

• mehaaniline väljatõmme - kui hoone ventilatsioon on tagatud masinate abil, kuid ainult väljatõmbe ulatuses. Näiteks pesuruumides on väljatõmme, kuid värske õhu saamiseks teistes ruumides tuleb avada aknaid.

• mehaaniline väljatõmme soojustagastusega (väljatõmbeõhu soojuspump)

• mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme - kui hoone ventilatsioon on tagatud masinate abil. Näiteks pesuruumides on väljatõmme ja elutoas on sissepuhe.

• mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega

• muu

• puudub - ka juhul, kui hoone jahutus on passiivne, näiteks on arvestatud hoone projekteerimisel õigete ilmakaarte suunas paiknemist, väliseid varjestusmeetmeid vms ja hoone jahutamiseks eraldi lisaenergiat ei tarvitata.

• kaugjahutus - märgitakse juhul, kui hoones see ruumiõhu jahutamise seadmed puuudvad, jahutus imporditakse võrgust.

Järgnevad soojusallikate liigid on oma olemuselt kas lokaalsed (hoone piires mitut ruumi teenindavad, nt katel) või kohtsoojusallikad (hoone piires ühte ruumi teenindavad, nt ahi), kuna sooja tootmine toimub hoones sees.

• kompressorjahutus - märkida, kui hooneosa jahutus on lahendatud kompressorseadmega. See on ka juhul, kui hoonesoojuspumpa hoone jahutamisel kasutatakse.

• vabajahutus - märkida, kui soojust ei juhita ruumist välja kompressorite jõul, vaid kasutades keskkondade temperatuurivahet, vahesoojuskandjat, pumpa (sh maasoojuspumpa) või ventilaatoreid. 

• muu

• puudub - kui hoones ei kasutata gaasi üldse

• võrgugaas - kui hoone on ühendatud gaasitarne võrku

• balloonigaas - kui hoones kasutatakse mahutiga tarnitavat gaasi. Näiteks kui gaasiplooti varustab gaasiballoon, mitte gaasitrass

• täpsustamata gaas - kehtetu valik, mida enam märkida ei saa, kuna tuleb täpsamelt ülemiste valikute seast valida. Küll aga võib varasematel hoonetel olla ebamäärane andmestik, millest ei ole võimalik aru saada, kas hoones kasutatakse ballooni või võrgugaasi.

Tehnilised näitajad, mis ei ole energiaarvutustes kasutamisel.

• puudub - ehitises puudub igasugune veevarustus

• võrk - ehitis on ühendatud ühisveevõrku

• lokaalne, salvkaev

• lokaalne, puurkaev

• muu - näiteks kui vett võetakse allikalt

• puudub - hoones puuudb igasugune kanalisatsiooni ärajuhtimise viis

• võrk - ehitis on ühendatud ühiskanalisatsiooni võrku

• lokaalne, puhasti

• lokaalne, mahuti

• muu

Liftide arv märgitakse arvuna hoone kohta.