Vt hoone pindade täpsemat juhendit: Pinnaarvestuse näited 

Joonmõõte arvestatakse meetrites ühe komakoha täpsusega.

Pindasid arvestatakse ruutmeetrites ühe komakoha täpsusega.

Mahte arvestatakse kuupmeetrites ühe täisarvu täpsusega.

Mõõtmete sisse ei arvestata väikesemaid kohalikke eriärasusi või disainielemente, samuti antenne, välireklaame, korstnaid, päikesepaneele jms tehnosüsteeme.

Kõrguste ja mahtude määramine toimub ümbritseva keskmise maapinna järgi. Ümbritsev keskmine maapind on sisuliselt hoone perimeetrit ümbritseva maapinna maksimaalse ja minimaalse absoluutse kõrguse aritmeetiline keskmine. Maapinna ja katendi kõrguse juures ei arvestata sisse lokaalseid süvendeid. Näiteks valguskaste, maa-aluste garaažide sissesõite jms. 

Projekteeritava hoone juures tuleb arvestada projekteeritava maapinna kõrgusega, olemas oleva hoone andmete täitmisel tuleb arvestada tänase tegeliku maapinna kõrgusega.

Ehitisealune pind näitab, kui suure ala võtab ehitis ära maapinnast. Pind saadakse ehitise maa-aluse ja maapealse osa projektsiooniga maapinnale.

Selle pinna sisse arvestatakse rõdud, lodžad, üle 2 m² suurused liikumatud varikatused. Ehitisealuse pinna sisse ei arvestata väiksemaid detaile, näiteks alla 1 m laiust räästast, disainielemente, alla 2 m² suurust või liikuvat varikatust, terrassi, treppe ja kaldteid ega maa-aluse osa vundamendi taldmike laiendusi. 

Mõõdetakse ehitusealust pinda ruutmeetrites. Täpsem arvutusmeetod on toodud määruses "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" §19.

Vaata ka siin juures olevat skeemi selle kohta, kuidas arvestatakse räästast ehitisealuse pinna hulka ja kuidas see mõjutab ehitisealust pinda. Esimene näidis on räästaga kuni 1,0 meeter, mis ei lähe pinnaarvestusse, teine näidis on räästaga üle 1,0 meetri, mis läheb pinnaarvestusse:

Ehitise maapealse osa projektsioon maapinnal. Pinna sisse ei arvestata väiksemaid detaile, näiteks alla 1 m laiust räästast, disainielemente, alla 2 m² suurust varikatust. Kui ehitisel pole maapealsest osast suuremat maa-alust osa, siis on maapealse osa alune pind sama, mis ehitisealune pind. Mõõdetakse ruutmeetrites.

Kõigi põrandapindade summa (nimetatud ka kui kasulik pind, puhas põrandapind) ruutmeetrites. Hoone suletud netopind arvutatakse ehitisregistris automaatselt kokku hooneosade (suletud neto)pindadest: eluruumide pinnad + mitteeluruumide pinnad + üldkasutatavad pinnad + tehnopinnad. Suletud netopinna sisse ei arvestata seinte (nii kandvad kui mittekandvad) ja ukseavade alla jäävat pinda ning võetakse arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit (va trepialune madal ruumiosa, mida arvestatakse).

Juhul kui hoones on mitut korrust osaliselt või täielikult läbiv ruum või ruumi osa ehk aatrium (aga ka liftišaht vms), siis selle pind arvestatakse ühekordselt selle korruse pinna hulka, millega samas tasapinnas paikneb ruumi või ruumi osa põrand.

Tarindi sees asuvad või tarinditega ümbritsetud lõõrid, šahtid, korstnad, ahjud, soojamüürid ja muu sarnane arvestatakse tarindi aluse  pinna sisse, tarindist lahus olevad ahjud, pliidid, riputatud seinapaneelid, sisseehitatud püsimööbel jms aga netopinna sisse.

Vaata ka siin juures olevaid skeeme suletud netopinna ja tarindite aluse pinna leidmiseks ning ruumi pinda piirava mõttelise joone määramiseks:

Ehitise kõikide nende ruumide suletud netopind, mille õhutemperatuuri reageerimist välisõhu temperatuuri muutustele me võimalusel väldime (näiteks talvel kütame, suvel jahutame). Arvestatakse ruutmeetrites ja arvutatakse automaatselt kokku hooneosade köetavatest pindadest. Oluline ei ole, kui soojaks ruumi köetakse või jahutatakse, vaid et seda üldse köetakse või jahutatakse.

Ehitise kõikide köetavate pindade osa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Madala temperatuuriga pinnaks loetakse pinda, kus ei hoita tavapärast toatemperatuuri ja mida köetakse jäätumise vältimiseks. Arvestatakse ruutmeetrites ja arvutatakse automaatselt kokku hooneosade toatemperatuuriga pindadest.

Toatemperatuur arvestatakse vastavalt "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" määruse lisale nr 1 ja erineva kasutamise otstarbega ruumidel on see arvestuslikult erinev.

Ehitise erinevate osade kasutajate ühises kasutuses olev pind. Näiteks trepikoja, liftišahti, koristustarvete ruumi, keldri, hoones asuva parkimisala, ühiskasutuses sauna jms suletud netopind ruutmeetrites. Ehitise üldkasutatava pinna hulka ei kuulu tehnopind, mis loetakse eraldi pinnaks.

Ehitise kui terviku tehniliseks teenindamiseks kasutatav pind. Näiteks ruum(id) elektrikilbi, soojussõlme, veemõõdusõlme, lifti ajami, ventilatsiooniseadmete tehniliste süsteemide mahutamiseks. Arvestatakse ruutmeetrites.

Vahemaa vahetult ehitist ümbritseva maapinna või katendi keskmisest kõrgusest ehitise kõrgeima punktini. Keskmine leitakse maapinna kõrgeima ja madalaima punkti kõrguse liitmisel ning kahega jagamisel.

Projekteeritaval ehitisel tuleb märkida kõrgus projekteeritavast maapinnast, mitte tänasest maapinnast.

Kõrgust mõõdetakse meetrites.

Ehitise kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. 1. jaanuarist 2018 loetakse Eestis  absoluutset kõrgust Amsterdami nullist. Enne seda mõõdeti absoluutset kõrgust Kroonlinna nullist. Absoluutset kõrgust mõõdetakse meetrites.

Ristkülikukujulise ehitise pikim külg. Kui hoone ei ole ristkülik, siis moodustatakse välispiirete ümber mõtteline ristkülik ja mõõdetakse selle pikemat külge. Pikkuse sisse arvestatakse ka ehitisealuse pinna sees olevad rõdud ja varjualused.

Ristkülikukujulise ehitise lühim külg. Kui hoone ei ole ristkülik, siis moodustatakse välispiirete ümber mõtteline ristkülik ja mõõdetakse selle lühemat külge. Laiuse sisse arvestatakse ka ehitisealuse pinna sees olevad rõdud ja varjualused.

Hoone sügavus on vahemaa vahetult ehitist ümbritseva maapinna või katendi keskmisest kõrgusest hoone madalaima korruse viimistletud põrandapinnani.

Rajatise sügavus on vahemaa vahetult ehitist ümbritseva maapinna või katendi keskmisest kõrgusest ehitise kõige alumise punktini (näiteks kaevu sügavus).

Sügavust mõõdetakse meetrites.

Hoones asuvate maapealsete horisontaalsete tasapindade arv tingimusel, et iga järgnev tasapind asub alumisest vähemalt 1,5 meetrit kõrgemal.

Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks  juhul, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. Katusekorruse all mõeldakse korrust, mis paikneb vahetult katuse all. Paneelmajade liftikambrid ei ole korrused.

Kui korrus on vähemalt pool oma kõrgusest maa peal, on see maapealne korrus. Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa all ja osa maa peal, loetakse korrus maapealseks korruseks.

Korruseid loetakse alates esimesest korrusest numbriga 1, 2, 3, jne. 0-korrust hoone korruste arvestuses ei ole.

Korruste arvu tuleks tõlgendada hoone omanikule soodsalt.

Hoones asuvate maa-aluste horisontaalsete tasapindade arv tingimusel, et maa-alune tasapind asub vähemalt pool ruumi kõrgust maapinnast allpool ja selle kohal asuv tasapind ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist. Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa all ja osa maa peal, loetakse korrus maapealseks korruseks.

Maa-aluseid korruseid loetakse alates esimesest maa-alusest korrusest numbriga 1, 2, 3, jne. 0-korrust hoone korruste arvestuses ei ole. Miinusmärki ei märgita korruste arvule, sest see on absoluutväärtus, küll aga kasutatakse miinusmärki maa-aluse korruse numbri ees korruse tähistamisel kirjeldustes ja plaanidel.

Korruste arvu tuleks tõlgendada hoone omanikule soodsalt.

Esimest maa-alust korrust, mille lagi on kõrgemal, kui maapind, on nimetatud ka soklikorruseks.

Ehitise maapealse ja maa-aluse ruumala summa kuupmeetrites. Arvutatakse ehitise välispiiretest (sh seinad, katus, vundament) lähtudes. Mahu sisse ei arvata tehnoseadmeid (ventilatsiooniseadmed katusel, antennid jms) ega väiksemaid detaile (piilarid jms), mida ei võeta arvesse ka pindade arvestuses.

Ehitise maapealne ruumala kuupmeetrites. Arvutatakse maapinnast ja ehitise välispiiretest (sh seinad ja katus) lähtudes. Mahu sisse ei arvata tehnoseadmeid ega väiksemaid detaile, mida ei võeta arvesse ka pindade arvestuses.

Ehitisregistris kirjeldatakse ehitise konstruktsioonid ja materjalid. See info on piisavalt üldisel tasemel, et sellest ei saa teha täpsemaid järeldusi (nt energiatõhususe, keskkonna jalajälje vms arvutamiseks), kuid see aitab mõista hoone konstruktsioonide üldist pilti (nt kas hoones konstruktsioonis on kasutatud puitu või ei ole). Kogutaks järgmisi andmeid.

Märgitakse vundamendi konstruktsiooni tüüp, mitte vundamendi materjal. Ka ei märgita vundamendi aluspõhja (tavaliselt killustikalused).

• puudub - märgitakse, kui ehitisel puudub igasugune vundament

• madalvundament - näiteks lint-, plaat- ja postvundament vm, mis ei ole ehituslikult väga sügav. Ehituslikult võib olla tegemist valatud või laotud konstruktsiooniga.

• vaivundament - tavaliselt suurte ehitiste puhul kasutatud vundamendi liik, mis rajatakse väga sugavale

• muu - märgitakse, kui ehitisel on tavapäratut laadi vundament. Lisainfos on siis see lahendus ka kirjeldatud.

Siin märgitakse seinte ja vundamendi kandev materjal. Vahelagede ja katuse kandev materjal on märgitud eraldi andmeväljadel. Siin ei ole kirjas välispiirde mittekandva konstruktsiooni materjali ega viimistluskihi materjali.

• puudub -  märgitakse, kui ehitisel puudub kande- ja jäigastav konstruktsioon üldse. Hoone ei saa selline olla, küll aga näiteks elektrikaabel on selline.

• looduslik kivi - näiteks maakivi, paekivi vm selline kivi, mis ei ole inimese poolt toodetud

• monoliitne raudbetoon - raudbetoon, mis on ehitusplatsil kohapeal valatud

• monteeritav raudbetoon - raudbetoonelemendid, mis on tehases valmistatud ja ehitusplatsil kokku monteeritud

• plastmass - näiteks orgaaniline klaas, plastikust torud vms

• puit - palk, pruss, puitmassplaat, ristkihtpuiplaat, vineer, sõrestikseinad, puitelemendid jms

• väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon - tuhaplokid ja betoonplokid, nn Aeroc, Bauroc, Fibo, columbia kivi jms

• tellis - keraamiline tellis ja silikaattellis

• metall - näiteks teraskonstruktsioonid, malm, alumiinium, mitmekihiline teraspaneel (nn sandwich-paneelid)

• muu - siia sobib panna näiteks põhuplokist või muust erilisest materjalist konstruktsioonid, mida eelpoolsed kategooriad ei kata

Siin on märgitud, mis materjalist on ehitise välispiire. See ei pea olema kandev konstruktsioon. Oluline on, et see piire eraldab siseruumi välisruumist. Väispiirde viimistlusmaterjal on eraldi andmeväljal. Soojustusmaterjali ei märgita.

• puudub - märgitakse, kui ehitisel puudub välissein. Hoonel ona alati välissein, rajatisel ei pea olema

• looduslik kivi - näiteks maakivi, paekivi vm selline kivi, mis ei ole inimese poolt toodetud

• tellis - nii keraamiline kui silikaattellis

• betoon - raudbetoon, armeerimata betoon, kohalvalu või paneel

• mitmekihiline raudbetoonpaneel - betoonpaneel, mille kahe kihi vahel muu materjal, nt soojustus

• väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon jms) - tuhaplokid ja betoonplokid, gaasbetoon, keramsiitplokk, kergplokk, nn Aeroc, Bauroc, Fibo, columbia kivi jms

• tsementkiudplaat - sh eternit

• plastmass - nt pvc, kile

• mitmekihiline teraspaneel (nn sandwich-paneelid)

• plekk

• vahetäitega sõrestik - kui seina on puitsõrestik, mis on täidetud näiteks soojustusmaterjaliga (EPS, vill, tselluloos vm), mitmekihiline puitpaneel

• palk - nii rõht- kui püstpalkseinad, ümar-, sae- kui freespalk, aga ka vahvärk konstruktsioonid (kui viimasel on telliskivitäide, siis märgi ka tellis)

• laudis - ka puitmoodul

• klaas

• muu - siin näiteks ristkihtpuit (CLT), vineer, tekstiil jms

Siin on märgitud, mis on välisseina konstruktsioonile viimistluskihiks peale pandud. See kiht ei pruugi alati olemas olla seintel. Soojustusmaterjali ei märgita.

• puudub - märgitakse, kui ehitisel puudub välissein või kui ehitise välisseina konstruktsioon on viimistlemata. Nt võib ka palkhoone või kivimüüritisega hoone välisseinal viimistlus puududa.

• krohv - kõiksugused erinevad korohvimise viisid: dokoratiivkrohv, savikrohv, lubikrohv, tsementkrohv jne

• fassaadiplaat (seal hulgas tsementkiudplaat) - ka eterniit, plastplaat (PVC vm)

• metall (seal hulgas plekk või profiilplekk) - ka alumiiniumkomposiit, plekk

• looduslik kivi

• keraamiline tellis - nii täistellis kui dekoratiivtellis/tellisplaat

• silikaattellis

• väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon jms)

• betoon

• puit (vooder) - laudis, laudvooder, vineer, ristkihtpuit (CLT), puitsindel

• puit (palk) - kui hoone välisseinale on vele lisaks palgi kiht peale pandud

• klaas

• muu - nt tekstiil, kile, plastikust voodrilaud

Siin on märgitus vahelagede kandva osa materjal. Seinte ja vundamendi konstruktsiooni materjal j akatuse/katuslae konstruktsiooni materjal kogutakse eraldi andmeväljadel.

• puudub - näiteks, kui ehitisel puuduvad korrused

• plekkprofiil

• terasferm või -tala

• puit - palk, pruss, ferm, puitmassplaat, liimpuit, ristkihtpuitplaat (CLT), vineer jms

• monoliitne raudbetoon - raudbetoon, mis on ehitusplatsil kohapeal valatud

• monteeritav raudbetoon - raudbetoonelemendid (paneelid, talad), mis on tehases valmistatud ja ehitusplatsil kokku monteeritud

• muu - nt tellis, looduskivi (nt kaarlae müüritises)

Siin kirjeldatakse, mis on katuse konstruktsiooni materjalid. Millest on tehtud talad, sarikad, fermid, kandvad paneelid. Siin ei kirjeldata katusekatet (sh mätaskatus) ega katuse soojustusmaterjale (nt pir vms).

• puudub - kui ehitisel puudub katus

• plekkprofiil - profiilplekk, va mitmekihiline teraspaneel (nn sandwich-paneel)

• terasferm või -tala

• puit - palk, pruss, puitmassplaat, liimuit, ristkihtpuiplaat, vineer, puitfermid jms

• monoliitne raudbetoon - raudbetoon, mis on ehitusplatsil kohapeal valatud. Nii plaat kui talad.

• monteeritav raudbetoon - raudbetoonelemendid, mis on tehases valmistatud ja ehitusplatsil kokku monteeritud. Nii paneelid kui talad.

• muu - mitmekihiline teraspaneel (nn sandwich-paneel), poorbetoonpaneelid, plastik

Siin kirjeldatakse, mis on pandud katusekatteks ilmastikukaitseks katuse konstruktsiooni peale. See on viimane viimistluskiht katusel.

• puudub - kui ehitisel puuudb katus või kui ehitise katusel puudub kattematerjal. Näiteks kui varjualuse katus on viimistlemata raudbetoonelement.

• katusekivi - sh looduslik kivi, katusetellis

• plekk - sh profiilplekk, valtsplekk

• bituumen või  PVC  plaat või rullmaterjal - ka erinevad bituumenipõhised katusekatted (-sindel, -plaat), laineplaat

• puit/laast - sh laast, pilbas, sindel, kimm, laudis, vineer

• roog/põhk

• plaatmaterjal (seal hulgas tsementkiudplaat) - ka nn eterniitkatus

• muu - näiteks klaaskatus, mätas, muru, haljastus, terrassiplaat, integreeritud päikesepaneel (nt Solarstone), tekstiil, kile