Hooneosa võib olla 

• eluruum,

• mitteeluruum,

• üldkasutatav pind,

• tehnopind.

Eluruum on elamiseks kasutatav hooneosa. Näiteks üksikelamu kogu oma ulatuses, ridaelamu üks sektsioon, korterelamu üks korter, suvila kogu oma ulatuses.

Mitteeluruum on majandus- või kutsetegevuseks kasutatav hooneosa. Näiteks hoones asuv büroo, kauplus, lastehoid. Majandus-või kutsetegevuse üheks tunnuseks on selle tegevuse eest tasu saamine.

Üldkasutatav pind on ehitise erinevate osade kasutajate ühises kasutuses olev pind. Näiteks trepikoda, liftišaht, koristustarvete ruum, kelder, hoones asuv parkimisala, ühiskasutuses saun. Ehitise üldkasutatava pinna hulka ei kuulu tehnopind, mis loetakse eraldi pinnaks. 

Tehnopind (varasemalt nimetatud ka abiruumiks) on ehitise (kui terviku) tehniliseks teenindamiseks kasutatav pind. Näiteks ruum(id) elektrikilbi, soojussõlme, veemõõdusõlme, lifti ajami, ventilatsiooniseadmete tehniliste süsteemide mahutamiseks. 

Hooneosa pind arvestatakse ruutmeetrites. Kuidas täpsemalt hooneosasid märkida, vaata lehel Hoone pinnad .

Määratakse hooneosadele ehitise kasutamise otstarvete loetelust (Majandus- ja taristuministri määrus nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu").

Eluruumil ja mitteeluruumil märgitakse see kasutamise otstarve, mis sellel hooneosal täpselt on.

Üldkasutatavale pinnale ja tehnopinnale võib märkida selle konkreetse pinna täpne otstarve, kui see on olemas või see otstarve, mis on ruumil, mida üldkasutatav pind valdavalt teenindab.

Unikaalne hooneosa kood, mille loob Ehitisregister.

Näitab hooneosasse sisenemise korrust. Näiteks võib korteri sissepääs olla 6. korrusel, ühepereelamu sissepääs 1. korrusel.

Eluruumi või mitteeluruumi number.

Kui hoones on vaid üks hooneosa, siis sellele numbrit ei määrata. Näiteks üksikelamu eluruumil ei ole numbrit, kuid korterelamu igale korterile peab lisama numbri. 

Mitteeluruumidel number kohustuslik ei ole. Kui hoones on vaid üks hooneosa kauplusena, siis sellel ei ole eraldi numbrit. Kui kauplus on üks mitmest hooneosast, siis sellele võib, kuid ei pea lisama numbri.

Hooneosa vabatekstiline nimetus. Näiteks ateljee, kohvik. Eluruumile, tehnopinnale ja üldkasutatavale pinnale ei pea nimetust määrama, mitteeluruumile tuleb nimetus määrata.

Hooneosa (näiteks korteri või ateljee) aadress moodustub hooneosa numbrist ja selle kehandi aadressist, milles hooneosa asub. Kui kehandil, milles honeosa asub, on mitu aadressi tuleb valida hooneosa kasutusse nendest vaid üks.

Maaameti aadressiandmete süsteemi infosüsteemis määratud hooneosa unikaalne kood (aadressiobjekti identifikaator).

Kuupäev, millal hooneosa hoonele lisati.

Hooneosa siseruumide suletud netopind (ka kasulik pind, puhas põrandapind). Näiteks üksikelamu pind, korteri pind, ateljee pind, kohviku pind.

Pindade täpsemad arvestamise juhendid on lehel Mõõtmed ja materjalid ja näiteid osade pindade märkimise kohta on lehel Pinnaarvestuse näited .

Hooneosa nende siseruumide suletud netopind, mille õhutemperatuuri reageerimist välisõhu temperatuuri muutustele me võimalusel väldime (näiteks talvel kütame, suvel jahutame). Näiteks mitteköetavat verandat siia sisse ei arvesta.

Hooneosa köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Madala temperatuuriga pinnaks loetakse pinda, kus ei hoita tavapärast toatemperatuuri ja mida köetakse jäätumise vältimiseks.

Rõdu ja lodža, sh välisõhust avatäitega eraldatud rõdu või lodža pinnaks loetakse selle suurim võimalik pind, mille sisse arvestatakse käsipuu, astme ja muu sarnase alla jäävad pinnad.

Tuba on reeglina eluruumis asuv elamiseks ettenähtud ruum. Näiteks elutuba, magamistuba, lastetuba, kabinet, söögituba. Vajadusel võib tubade arvu märkida ka mitteeluruumile.

Ehitisregistri mõttes on oluline eluruum, kuna vastab statistika vajadustele. Mitteeluruume seni statistikas loetletud ei ole. Küll aga võib tänapäeval olla vajadus siiski mõista hoone olemust reaalsetest vajadustest lähtuvana, mitte vaid statistikast, mistõttu ei ole keelatud enam tubade arvu ka mitteeluuumidele märkida.

Köök on teistest ruumidest selgelt eraldatud ruum, mille kasutamise põhifunktsioon on söögi valmistamine ja kuhu on paigaldatud selleks vajalikud püsiseadmed.

Avatud köök on toa osa, kuhu on paigaldatud söögi valmistamiseks vajalikud püsiseadmed. Näiteks kööginurk elutoas.

Statistiliselt käsitletakse avatud kööke toana.

• puudub - märgitud, kui hooneosas sees puudub igasugune ligipääs tualettruumile nii hooneosa kui kogu hoone ja selle kinnistu piires. Näiteks juhul, kui tuleks kasutada naabruskonnas asuva teist hoonet või selle kinnistut.

• vesiklosett - märgitud, kui hooneosas sees on olemas vesiklosett

• kuivkäimla - märgitud, kui hooneosas sees on olemas kuivkäimla

• tualett hoones või kinnistul - märgitud, kui hooneosas sees ei ole, kuid on võimalik kasutada hoones mujal asuvat (näiteks koridoris ühiselt kasutatav) või kinnistul olevat (näiteks sama kinnistu teine hoone) vesiklosetti, kuivkäimlat või muud tualetti.

• muu tualett - märgitud, kui tegemist on mingi muu erilise tualetilahendusega. Sellele valikule on alati lisatud täpsustav kirjeldus.

• puudub - märgitud, kui hooneosas sees puudub igasugune ligipääs pesemisvõimalusele nii hooneosa kui kogu hoone ja selle kinnistu piires. Näiteks juhul, kui tuleks kasutada naabruskonnas asuvat sauna.

• vann/dušš - märgitud, kui hooneosas sees on dušš või vann

• saun - märgitud, kui hooneosas sees on leiliruum

• pesemisvõimalus hoones või kinnistul - märgitud, kui hooneosas sees ei ole, kuid on võimalik kasutada hoones mujal asuvat (näiteks koridoris ühiselt kasutatav) või kinnistul olevat (näiteks sama kinnistu teine hoone) pesemisvõimalust.

• muu pesemisvõimalus - märgitud, kui tegemist on mingi muu erilise pesemisvõimalusega. Sellele valikule on alati lisatud täpsustav kirjeldus.