Ehitise liik saab olla "hoone" või "rajatis". Ehitised jagatakse hooneteks ja rajatisteks nende kasutamise otstarvete ja füüsiliste omaduste järgi.

Ehitisele antav vabatekstiline nimi, mis iseloomustab antud ehitist, aitab ehitist leida ja eristada. Näiteks "suitsusaun", "roigasaed", "Teletorn", "Kalle villa".

Ehitise nimesse tuleb suhtuda sarnaselt, nagu inimese nimesse või asutuse nimesse.

Kindlasti EI OLE ehitise nimi sama, mis ehitusprojekti nimetus (nt "hoone renoveerimisprojekt") ega ole ka ehitustegevuse nimetus (nt "maja lammutamine").

Ka ei sobi ehitise nimetuse kaudu väljendada ehitise selliseid andmeid, mida ei osata muul moel väljendada (nt "ehitusloata püstitatud hoone"). 

See on unikaalne ehitise kood, mille loob ehitisregister. Nimetatud ka kui EHR kood. See on nagu inimesel on isikukood või äriettevõttel äriregistri kood.

Ühel ehitisel saab olla ainult üks ehitisregistri kood ja ühe koodiga saab väljendada vaid ühte ja seda sama ehitist.

Palume pöörata tähelepanu sellele, kuna see on oluline teatiste ja taotluste loomisel. Samale ehitisele uut taotlust koostades ei tohi luua uut ehitist, vaid tuleb otsida üles just see sama ehitis, millele uut taotlust koostama asutakse. Nii säilib ehitise olemuslik järjepidavus ja ajalugu. Kui leiad ehitisregistrist ehitise, mida on mitmekordselt, palume sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Maa- ja Ruumiametile. Tegemist on siis andmeveaga ja need ehitised tuleb ühendada üheks.

Koodi esimene number näitab, kas tegemist on hoone (1) või rajatisega (2).

Omand saab olla kinnisasi, vallasasi või reaalosa kui vallasasi.

• Vallasasi on maatükil asuv ehitis või ehitise osa, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse. Näiteks võrgurajatised on vallasasjad. Vallasehitiste omandiinfot hoitaks ehitisregistris.

• Kinnisasi on matükk koos selle oluliste osadega, milleks on maatükiga seotud asjaõigused (nt hüpoteek, servituut jm) ja maatükiga püsivalt ühendatud asjad (nt ehitis). Eraldina loetakse iseseisvateks kinnisasjadeks ka hoonestusõigus, korteriomand ning korterihoonestusõigus. Kinnisasjad registreeritakse ja nende üle peetakse arvestust kinnistusraamatus (kinnistusraamat.rik.ee).

Üldjuhul on hooned kinnisasjad, kuid leidub ka vallasomandis hooneid.

Rajatised võivad olla nii kinnisasjad kui vallasasjad. Tavaliselt ühe kinnistu piires asuv rajatis on kinnisasi, kinnistuid läbiv trass aga vallasasi.

Vallasasi võib olla ka maaomandist sõltumatu, sellisel juhul on see märgitud sulgudes.

Näiteks on ehitise reaalosa selgelt piiritletud korteriomand. Vallasasi on ehitis tervikuna, kui see ei ole reaalosadeks jaotatud.

Peamiseks kasutamise otstarbeks loetakse hoonel ehitise suurima pindalaga kasutamise otstarvet. See arvutatakse automaatselt kõigi hoone osade pindade alusel.

Kuna rajatisel ei ole pindala, siis rajatisel on peamine kasutamise otstarve vabalt valitav rajatise elementide kasutamise otstarvete seast. Näiteks võib linna veevõrgu rajatis koosneda külmaveetorustikust ja veevõtukohtadest. Sellisel juhul on peamine kasutamise otstarve külmaveetorustik.

Rajatise taotlusel ja teatisel peamise kasutamise otstarbe valik tekib siis, kui ehitise asukoha jaotises on elemendi üldandmetes kasutamise otstarve salvestatud.

Aadressiandmete süsteemi nõuete järgi määratud unikaalne aadress. Unikaalne tähendab, et mitmel ehitisel ei tohi üldjuhul olla sama aadress.

Ehitise aadress moodustub ehitise kehandite aadressidest, mille omakorda saab valida nende aadresside seast, mis on ehitise kehandi all olevatel katastriüksustel.

Aadress ise koosneb kuni kaheksast aadressiandmete süsteemis ADS registreeritud aadressikomponendist. Loe täpsemalt ruumiandmete seadusest.

Vaata ka Aadressiandmete ja kohanimede käsiraamatut. 

Ehitisregistrile esitatud dokumentidest lähtuv ehitise elukaare etapp. Näiteks püstitamisel, olemas, lammutatud.

Vaata ehitise seisundite täpsemaid tähendusi lehel Ehitiste seisundid .

Ka kasutusest maas või lagunenud ehitis on seisundis "olemas". Seni, kuni on, millele viidata looduses, seni on ehitis olemas. Alles siis, kui ehitis on looduses tuvastamatu, siis seda enam ei ole.

Kui ehitis kunagi oli olemas, siis on ta pärast kadumist lammutatud. Lammutatud on ehitis ka siis, kui seda ei lammutanud inimene, vaid seda tegi tuli või aeg.

Kui ehitis oli kavandatud, kuid seda kunagi valmis ei ehitatud ja sellist kavatsust enam ka ei ole, siis tuleb märkida ehitise seisundiks "realiseerimata".

Kui registris on ehitis, mida ei ole kunagi päriselt olemas olnud ja seda pole ka kunagi kavandatud (näiteks topelt sisestatud ehitis), on tegemist andmeveaga ja sellise ehitise puhul tuleb sellele panna seisundiks "kustutatud".

Ehitise elukaar on põhimõte, mis iseloomustab ehitise iga alates algsest ideest kuni lammutamiseni. Ehitise elukaare etapid (lifecycle stages) on kavandamine (planeerimine, kontseptsioon), projekteerimine, ehitamine, kasutamine (korrashoid) ja lammutamine.

Nimetatud ka kui "ehitusaasta", on ehitise valmimise aasta või ehitise vastu võtmise aasta. Alates 1995. aastast ehitise püstitamise järgse esimese kasutusloa andmise aasta. Alates 2015. aastast ka ehitise püstitamise järgse esimese kasutusteatise esitamise aasta.

Ehitise esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik, kui see on tuletatud kaudsete allikate põhjal, näiteks ajaloolised fotod, ortofotod, kaardid ja teisesed dokumendid (müügilepingud, sissekirjutused vms).

NB! Ehitise esmase kasutuselevõtu aasta on alati kõige vanem tuvastatav aasta sõltumata sellest, mitu korda läbi ajaloo ehitist on ümber ehitatud ja mitu korda see on kasutamise otstarvet muutnud. Nii on vanas mõisahoones asuva rahvamaja ehitusaasta siiski see aasta, millal ehitati kunagi mõis, mitte aasta, kui see mõis külakooliks kunagi ehitati, ega ka aasta, millal kool rahvamajaks ümber ehitati, rääkimata rahvamaja viimaste restaureerimistööde lõppemise aastast.

Kui ehitise juures selline aasta on täitmata, siis see on seniajani tuvastamata. See aasta võib olla tühi näiteks vanematel ehitistel, mille puhul ei ole sellekohast infot leitud või isegi mitte uuritud.

Aastal 2020 viidi läbi ajalooliste kaardiandmete analüüs, mille tulemusel väga paljudele hoonetele, millel varem ehitusaasta puudus, see lisati. Kuna need aastad tuvastati kaardiandmete pealt (näiteks, millal paistis, et hoone oli kaardile esimest korda märgitud), võib olla hoone ehitusaasta hoopistükkis see, millal selles asukohas üldse esimest korda korrektne hoonete kaarditus tehti. Kui leiad ehitise, millele tuvastati sel viisil vale ehitusaasta, siis esita andmete esitamise teatis ja tõendus selle kohta, millal päriselt ehitis esmakordselt kasutusele võeti.

Katastriüksus on Maa- ja Ruumiameti maakatastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.

Katastritunnus on unikaalne maaüksuse kood, mille annab maakataster kujul 12345:123:1234. See kood on oma olemuselt sarnane ehitise ehitisregistri koodile.

Kasutamise otstarve näitab, mis eesmärgil ehitist või selle osa kasutatakse. Kasutamise otstarve valitakse määrusega kehtestatud loetelust (Majandus- ja taristuministri määrus nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu").

Ehitisel võib olla mitu kasutamise otstarvet - näiteks võib elamu esimestel korrustel paikneda büroo- ja toitlustuspinnad.

Vaata ka hoone pindade ja kasutamise otstarvete pindade suhet lehel Pinnaarvestuse näited .